Aldous Huxley (1894–1963) oli 20. sajandi üks mitmekülgsemaid ja salapärasemaid autoreid: kirjanik, filosoof, sotsioloog, vaimsete piiride avardaja. Eestikeelsele lugejale seostub ta romaanidega „Hea uus ilm“, „Saar“ ning müstiliste tsitaatide kogumikuga „Philosophia perennis“.
Võiks öelda, et Huxley „oli oma ajast ees“, aga pigem avaldub tema puhul võime olla ühenduses erinevate ajastutega, s.h tänapäevaga. Oluline osa Huxley loomingust seostub kriisiga, mis on 21. sajandi maailmas muutumas alaliseks seisundiks. Kriis on midagi, mida me ei soovi, aga samas pole põhjust kriise karta – hirm homse ees on millegi ületamiseks või lahendamiseks kõige nõrgem lähtealus. Kriis tähendab võimalust oma senised seisukohad ringi vaadata, muuta seda, mida on võimalik muuta, ning kohaneda sellega, mida muuta pole võimalik. Aga ennekõike ärgata, end mõtlema sundida.
