Filosoof Aldous Huxley on \u00f6elnud, et inimese iga hetk on kriisihetk, sest ta peab valima elu ja surma vahel. N\u00e4hes nukraid k\u00e4ndude kolooniaid, samblavaibale loobitud erkv\u00e4rvilisi pakendeid ja k\u00fcmnekorruselistesse betoonhoonetesse suletud hirmunud neljajalgseid, on vastus selge: inimkond on k\u00e4ivitanud ennasth\u00e4vitava programmi. Samas on Inglise kirjanik nentinud ka seda, et \u201ck\u00f5ik, mis me \/\u2026\/ teeme, s\u00f5ltub sellest, mida me usume olevat asjade loomuse\u201d. Kui me loodust inimesest eraldiseisva asjana defineerime, siis ei ole kahtlust, et keskkonda ka rahulikuma s\u00fcdamega h\u00e4vitame. T\u00e4hendused, olles kuitahes tugevad, on siiski muutlikud. Ja neid muudavad inimesed ise.<\/p>\n\n\n\n
Aldous Huxley on \u00fcks paljudest m\u00f5tlejatest, kes on kirjutanud l\u00e4\u00e4ne kapitalistliku \u00fchiskonna kitsaskohtadest. Mitmete oluliste teemade, sealhulgas patsifismi, eestk\u00f5nelejana on ta j\u00e4tnud olulise j\u00e4lje l\u00e4\u00e4nemaailma 20. sajandi m\u00f5tteloosse. Huxley sulest ilmus ligi 50 raamatut, mis t\u00e4naseni lugejate perspektiive nihutada suudavad. Enamikele lugejatele assotsieerub Huxley ilmselt tema 1932. aasta romaaniga \u201cHea uus ilm\u201d, mis kirjeldab d\u00fcstoopilist riiki, kus tegeletakse geenimuundamise ja laste kasvatamisega laborites, et toota \u00fchiskonnale kasulikke indiviide. Kunstil, t\u00f5elistel tunnetel ja loodusearmastusel ei ole s\u00e4\u00e4rases progressiusus enam kohta, sest need \u201cei hoia t\u00f6\u00f6s \u00fchtki tehast\u201d.(1)<\/a> Inimene on pandud armastama enda t\u00fchist elu, mist\u00f5ttu on korrale vastuhakkajaid v\u00e4he. Huxley d\u00fcstoopia piirdub aga \u00fche riigiga: m\u00fc\u00fcride taga elavad progressiusust puutumata j\u00e4\u00e4nud loodusrahvad. T\u00e4nap\u00e4eval on kahetsusv\u00e4\u00e4rsel kombel peaaegu terve maailm selle ideega kaasa kistud.<\/p>\n\n\n\n Huxley on kritiseerinud ka inimese suhtumist loodusesse. Teoses \u201cPhilosophia perennis\u201d (1947) on ta kirjutanud, et teisi liike peaks kohtlema \u201caustuse ja m\u00f5istmisega, mitte brutaalse r\u00f5humisega, sundides neid teenima meie inimlikke eesm\u00e4rke\u201d.(2)<\/a> Perenniaalne ehk igikestev filosoofia propageerib ideed, et k\u00f5ikidel n\u00e4htustel ja asjadel on \u00fchine jumalik alus, hing, mis organiseerib kogemust. Kui k\u00f5igel on \u00fcks alus, siis j\u00e4relikult on k\u00f5ik mingil metaf\u00fc\u00fcsilisel tasandil omavahel seotud. Eksisteerib s\u00f5nulseletamatu transendentaalne t\u00f5de, milleni on v\u00f5imalik j\u00f5uda enda teadvuse arendamise kaudu. Loodus ei ole sellises k\u00e4sitluses mitte tee jumalani, vaid jumal ise. Jumal ei ole aga seotud \u00fchegi kindla religiooniga: oma teoses Huxley lausa hoiatab lugejat \u201ciidolikummardamisse\u201d kinnij\u00e4\u00e4mise eest. Igatahes on Huxley arvates ideel, et k\u00f5ik on \u00fcks, oluline praktiline tagaj\u00e4rg: inimene tajub loodust p\u00fchana ja m\u00f5istab enda tegude rumalust.(3)<\/a> Ta hakkab loodusega hoopis koost\u00f6\u00f6d tegema, sest saab aru, et h\u00e4vitades seda, \u00f5\u00f5nestab ta ka enda jalgealust.<\/p>\n\n\n\n Selleks et m\u00f5ista looduse kompleksset \u00fchendatust, ei pea k\u00f5nelema ainult metaf\u00fc\u00fcsilisest tasandist. Ka \u00f6koloogia esimeseks seaduseks on arusaam (4)<\/a>, et k\u00f5ik on k\u00f5igega omavahel seotud. Biosf\u00e4\u00e4r koosneb miljarditest elusolenditest, kes \u00fcksteist kas otseselt v\u00f5i kaudselt m\u00f5jutavad. Metsaraie tagaj\u00e4rjel ei h\u00e4vine ainult puud, vaid terve looduskeskkond on h\u00e4iritud. Oma kodu kaotavad okstel pesitsenud linnud ja n\u00e4rtsib kuusiku h\u00e4marat keskkonda eelistav taimestik. Laiemas plaanis panustab lageraie \u00fcleujutuste sagenemisse ja mulla erosiooni tekkesse, mis seab ohtu lisaks teistele liikidele ka inimese enda. Miskip\u00e4rast kiputakse inimest siiani \u00fclej\u00e4\u00e4nud loodusest v\u00e4lja arvama, vaatamata sellele, et planeedi \u00f5nnetu seisukord m\u00f5jutab inimkonda \u00fcha otsesemalt.<\/p>\n\n\n\n K\u00e4esoleva kriisini on inimkonna (muuhulgas) viinud see, kuidas me oleme harjunud loodust k\u00e4sitlema. K\u00fcllaltki suure karuteene looduse m\u00f5testamisele on teinud kartesiaanlik subjekti ja objekti duaalsus, mis t\u00f5stab inimese kui subjekti k\u00f5rgemale teistest liikidest ning annab talle n\u00e4iliselt objektiivse positsiooni teiste liikide m\u00f5istmiseks ja m\u00f5testamiseks. Juba ainu\u00fcksi s\u00f5nal \u201cobjekt\u201d on teatav elutuse ja staatilisuse konnotatsioon, mis on kandunud ja kandub edasi tulevaste p\u00f5lvkondade teadvusesse. Aldous Huxley arvates on teadusliku keele abil proovitud mitmekesist oman\u00e4olistest osadest koosnevat universumit matemaatiliselt s\u00fcstematiseerida. Sellises keeles on paraku \u00e4\u00e4rmiselt keeruline k\u00e4sitleda maailmakontiinumina ja kirjutada asjadest, mis j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lja m\u00f5istuslikust kogemusest.(5)<\/a><\/p>\n\n\n\n Samuti on 20. sajandi etoloogias vaadeldud looduse toimimist valdavalt mehaanilisena. Loomi on peetud evolutsiooni poolt programmeeritud masinateks, mis reageerivad eelsoodumuslike reflekside ajel oma keskkonnale.(6)<\/a> Nad on modernistliku idee kohaselt vaid oma bioloogiliste eesm\u00e4rkide automaatsed t\u00e4ideviijad. Isegi kui pealtn\u00e4ha tundub, et loodus t\u00f6\u00f6tab nagu kellav\u00e4rk, v\u00f5ivad selle all peidus olla m\u00e4rksa keerulisemad suhted, mida ei ole v\u00f5imalik l\u00e4bi mehaanilise perspektiivi aduda. Kahtlemata on palju lihtsam liikidevahelisi suhteid automatistlikena k\u00e4sitleda, kuid kas see ka tegelikkusele vastab \u2013 sellele tasub praeguses olukorras m\u00f5elda. Antud k\u00fcsimusele pakub uue huvitava perspektiivi semiootika.<\/p>\n\n\n\n Timo Maran on raamatus \u201c\u00d6kosemiootika\u201d kirjutanud, et \u00f6kosemiootiline (7)<\/a> arusaam ei eita harjumuste ja evolutsiooni rolli loomade k\u00e4itumises, aga r\u00f5hutab iga isendi teatavat autonoomsust teha valikuid. Nii nagu inimesed, suhestuvad ka loomad keeruliste m\u00e4rgiprotsesside kaudu oma keskkonnaga ja \u00fcksteisega. (8)<\/a> Loomade puhul on m\u00e4rgid eelk\u00f5ige need, mis millelegi viitavad: hundi jaoks t\u00e4hendab j\u00e4nese l\u00f5hn v\u00f5imalikku saaki. Toimub keerukas mentaalne protsess, sest ainult valitud asjad saavad loomale t\u00e4henduslikuks. Eestist p\u00e4rit baltisaksa bioloog Jakob von Uexk\u00fcll pakkus 20. sajandi alguses v\u00e4lja loomade subjektiivse maailmatunnetuse t\u00e4histamiseks s\u00f5na omailm (umwel<\/em>t).(9)<\/a> V\u00f5tame n\u00e4iteks sellise \u00f6kos\u00fcsteemi nagu Tartu Supilinna korteri tagahoov, mis v\u00f5ib koosneda sadadest erinevatest liikidest. Vaatamata sellele, et ruum on \u00fcks, esineb selles palju erinevaid perspektiive: mesilane, siil ja koer tajuvad k\u00f5ik maailma isemoodi. V\u00f5ilill, mis t\u00e4hendab mesilasele v\u00f5imalust nektarit korjata, ei pruugi koerale \u00fcldse huvi pakkuda.<\/p>\n\n\n\n Mehaanilise k\u00e4sitluse vastu r\u00e4\u00e4gib ka t\u00f5siasi, et looduse \u201dmasina\u201d osadel ei pruugi olla omavahel otsest kontakti.(10)<\/a> Siilile v\u00f5ivad informatiivseks olla n\u00e4iteks \u00f5hus levivad l\u00f5hnad v\u00f5i kuuldud h\u00e4\u00e4litsused, mis ei olnud talle otseselt suunatud. Lisaks esineb antropotseeni ajastul aina rohkem valesti t\u00f5lgendamist.(11)<\/a> Loomade elukeskkonda on tunginud v\u00f5\u00f5robjektid, mida loomad vastavalt enda omailmadele t\u00f5lgendama peavad. N\u00e4iteks v\u00f5ib see sama siilike pidada aianurgas lebavat pakendit ekslikult mardikaks ning sellega kontakti astudes oma elu kaotada. Tegemist on vaid p\u00f5gusate n\u00e4idetega, aga panevad m\u00f5tlema selle \u00fcle, et kas mitte inimesed ise ei ole siili ekslikult kellekski muuks \u2013 masinaks \u2013 pidanud. Nii nagu k\u00f5igil teistel loomadel, on ka inimesel omailm, mille kaudu tema enda keskkonda t\u00f5lgendab. Kui inimeste omailmad koosnevad ainult kahvatu-hallidest betoonhiiglastest, siis pole ime, et k\u00f5ik meile tehislikuna n\u00e4ib.<\/p>\n\n\n\n Mida v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4b looduskeskkonda, seda j\u00f5ulisemalt eraldub inimene nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui ka vaimselt \u00fclej\u00e4\u00e4nud loodusest. See omakorda kinnistab \u00fchiskonnas levinud arusaamasid, sest kui puudub otsene kontakt teiste liikidega, on kerge pidada etteantud t\u00e4hendusi t\u00f5esteks. Inimene on k\u00fcll varem valmistehtud maailma heidetud, aga talle j\u00e4\u00e4b siiski v\u00f5imalus \u00f5pitud t\u00e4hendused kahtluse alla seada. V\u00f5ib-olla aitaks loodust uue nurga alt vaadata see, kui me prooviksime natukeseks v\u00e4ljuda oma m\u00f5istuslikkusest ja kogeda loodust mitte \u00fchiskondlike, vaid bioloogiliste olenditena. Muidugi on selline idee idealistlik, sest kogemuste t\u00f5lgendamine toimub ikkagi kultuuriliste vahendite kaudu, aga \u00e4kki on siiski v\u00f5imalus, et me saame ka mingitel teistsugustel tasanditel loodusega \u00fchenduda. Ka Aldous Huxley t\u00f5des, et k\u00f5ike\u00fchendava aluse tunnetamiseni ei j\u00f5ua mitte loogilise m\u00f5tte, vaid vahetu kogemuse kaudu.(12)<\/a><\/p>\n\n\n\n Teadagi ei ole inimene alati olnud nii eraldatud loodusest. \u00dcmbritsev keskkond v\u00f5iks ju mingil m\u00e4\u00e4ral olla talletunud tema teadvusesse, sest ta on pidanud elluj\u00e4\u00e4miseks \u00f5ppima keskkonda t\u00f5lgendama. Isegi kui me oleme n\u00fc\u00fcd aina rohkem suletud nelja seina vahele, on meie kehadesse salvestunud pika evolutsiooni jooksul omajagu materjali, mis v\u00f5imaldab meil taas loodusega vahetumasse kontakti astuda, ja tajuda, et me oleme osa suurest v\u00f5rgustikust. \u00dche p\u00f5neva perspektiivi sellesse ideesse annab Charles S. Peirce\u2019i m\u00e4rgiteooria (1894), mille kohaselt esineb kolme liiki m\u00e4rke (13)<\/a>: ikoonid, indeksid ja s\u00fcmbolid. S\u00fcmbolilised m\u00e4rgid on kultuuris kokkulepitud (n\u00e4iteks tavakeel), aga ikoonidel on t\u00e4histatavaga reaalne sarnasus ning indeksid (14)<\/a> viitavad enda t\u00e4histatavale. (15)<\/a> M\u00e4rtsikuine linnulaul kui indeksiaalne m\u00e4rk, mis igas eestlases suurt t\u00e4helepanu \u00e4ratab, viitab kevade saabumisele. Huvi linnulaulu vastu on seega loomulik kehadesse salvestunud reaktsioon. Samamoodi v\u00f5ib m\u00f5elda n\u00e4iteks hundi ulgumisele, mis viitab ohule ja seega kutsub esile tugevaid kehalisi aistinguid. Kahjuks on meid kurdistanud s\u00fcmboliliste m\u00e4rkide m\u00fcra, kuid meil on veel v\u00f5imalus p\u00e4riselt kuulata.<\/p>\n\n\n\n Tendents k\u00f5ike m\u00f5istuslikult v\u00f5tta n\u00e4ib olevat inimesele v\u00e4ga omane. Mina leian end samuti liiga tihti ainult s\u00fcmbolilistest sf\u00e4\u00e4ridest. Kujutan ette, et Eesti metsad on puutumatud ja iidsed (niiviisi ju r\u00e4\u00e4gitakse), aga kui p\u00e4riselt metsa l\u00e4hen, viitab suur hulk m\u00e4rke sellele, et olukord on \u00fcpris armetu. Hing hakkab valutama k\u00f5ikide elusolendite p\u00e4rast, keda me oleme oma suures m\u00f5istmatuses kannatama pannud, ja tekib tahtmine \u00e4ngistava reaalsuse ees silmad kinni panna. Aga kes muu, kui mitte iga inimene ise, saab proovida muutuseid ellu viia. Kahtlemata oleks praeguse kriisi valguses inimkonnal praktilist kasu sellest, kui me \u00f5piksime n\u00e4gema erinevaid liike otsustamisv\u00f5imeliste subjektidena ja tunnistama inimese \u00fchendatust \u00fclej\u00e4\u00e4nud loodusega. \u00dcksk\u00f5ik, kas j\u00f5uame selle m\u00f5istmiseni igikestva filosoofia v\u00f5i \u00f6koloogia ja \u00f6kosemiootika kaudu \u2013 me v\u00f5iksime aru saada, et inimkonna enda tegevus tuleb meieni ringiga tagasi.<\/p>\n\n\n\n Alustan ja l\u00f5petan essee \u00fche lohutava t\u00f5demusega: t\u00e4hendused muutuvad. Nii nagu me v\u00f5ime praegu \u00fchiskonnas ja kultuuris ringi vaadates n\u00e4ha varem loodud t\u00e4hendusi, m\u00f5jutavad k\u00e4esoleval ajal konstrueeritud t\u00f5ekspidamised tulevikku. Veel juhivad meie m\u00f5tlemist modernistlikud arusaamad loodusest kui objektist ja mehhanismist, aga paraku ei ole need j\u00e4tkusuutlikud. Aldous Huxley oli oma ajastu kontekstis kahtlemata \u00fcks \u00e4\u00e4rmiselt avara maailmavaatega m\u00f5tleja ning v\u00f5ib t\u00e4naseni inspireerida meid kujundama uusi arusaamu. Me saame \u00fcmber kirjutada v\u00f5i joonistada v\u00f5i r\u00e4\u00e4kida looduse t\u00e4henduse. Selleks tasub kaasata rohkem erinevaid distsipliine, sealhulgas humanitaarteaduseid, mis kipuvad teaduste hierarhias \u00fcpris madalal olema. Ka kunstil ja kirjandusel on suur j\u00f5ud inimeste s\u00fcdametele koputada. Ennek\u00f5ike on aga vaja kogeda perspektiivi nihet, milleni v\u00f5ib j\u00f5uda siis, kui heidame endalt hetkeks iganenud arusaamad ja hakkame ise loodusega taas vahetumat kontakti otsima.<\/p>\n\n\n\n Kasutatud kirjandus<\/p>\n\n\n\n Huxley, Aldous 2020 [1947]. Philosophia perennis. Tlk H. K\u00fcnnapas. Tallinn: Eksa. Huxley, Aldous 2018 [1932]. Hea uus ilm. Tlk R. Kepler. Tallinn: Rahva Raamat.<\/p>\n\n\n\n Maran, Timo 2022 [2020]. \u00d6kosemiootika. M\u00e4rgiuuringud ja \u00f6koloogiline muutus. Tlk E. Puhang. Tallinn: TL\u00dc kirjastus, 10-30.<\/p>\n\n\n\n Symbol, index, icon (s.a.). \u2013 The University of Chicago. Vaadatud 15.04.2024,<\/p>\n\n\n\n