{"id":2001,"date":"2024-11-02T17:37:29","date_gmt":"2024-11-02T15:37:29","guid":{"rendered":"https:\/\/huxleykeskus.ee\/?p=2001"},"modified":"2024-12-08T11:31:05","modified_gmt":"2024-12-08T09:31:05","slug":"kaie-metsla-arme-naita-uksteisele-napuga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/huxleykeskus.ee\/en\/kaie-metsla-arme-naita-uksteisele-napuga\/","title":{"rendered":"Kaie Metsla: Let\u2019s not point fingers at each other!"},"content":{"rendered":"<p><strong>T\u00e4nane leht on p\u00fchendatud inglise kirjanikule ja filosoofile Aldous Huxleyle. Minu teekond temani algas pea aasta tagasi, kui v\u00f5tsime \u201eOluliste raamatute\u201c kursusesarja t\u00fcvitekstiks Huxley 1945. aastal ilmunud teose \u201ePhilosophia perennis\u201c. Olin lugenud tema kuulsaimat d\u00fcstoopiat \u201eHea uus ilm\u201c ning lisasin isiklikust kunstihuvist tingituna lugemisriiulile ka kolmanda Huxley raamatu \u201eTaju uksed\u201c.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Mind k\u00f6itsid tema filosoofilised m\u00f5tisklused ja vaadeldavate objektide eri meeltega tajutav v\u00e4rvi- ning vormianal\u00fc\u00fcs. Vahetult enne kursuse algust avastas Hardo internetis surfates, et septembris avatakse Z\u00fcrichis Aldous Huxley Keskus ja sellega seoses toimub Z\u00fcrichi \u00dclikoolis s\u00fcmpoosion. See oli justkui t\u00f5mme tulevikust. Asi pakkus huvi ja me lendasime kohale. See, mida me seal n\u00e4gime ja kuulsime, j\u00e4ttis meile m\u00f5lemale s\u00fcgava mulje. Saime tuttavaks Robin Hulliga, kes on k\u00f5nealuse keskuse asutaja ja Rahvusvahelise Aldous Huxley Seltsi kuraator. Intervjuu temaga ilmus m\u00f6\u00f6dunud aasta novembrikuus (\u201eAmfiibi haridus\u201c, TT#36). Tulime \u0160veitsist tagasi kindla veendumusega, et Huxley on \u00fcks 20. sajandi olulisemaid ja terviklikuma maailmatajuga m\u00f5tlejaid, tema ideed on asjakohased ka t\u00e4na ja v\u00e4\u00e4rivad j\u00e4tkuvalt m\u00f5testamist \u2013 me tahame sellesse p\u00f5hjalikumalt s\u00fc\u00fcvida.<\/p>\n\n\n\n<p>Oleme v\u00e4ga t\u00e4nulikud Estonian Business Schoolile, kes tuli ideega luua Tallinnasse Aldous Huxley Keskus kohe kaasa. \u00dchises m\u00f5tte- ja korraldust\u00f6\u00f6s s\u00fcndis 24. mail toimunud Aldous Huxley rahvusvaheline konverents, kuhu lendas kohale ka inglise kirjanik Paul Kingsnorth, keda me olime intervjueerinud lehe 22. numbris (\u201eStsientism ja seks\u201c, 8.22). T\u00e4nases lehes ilmuvad konverentsi k\u00f5igi nelja ettekande kokkuv\u00f5tlikud tekstid.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks Z\u00fcrichi keskuse avamise positiivsele kogemusele pani mul s\u00fcdame p\u00f5ksuma sealne t\u00f6\u00f6 noortega. Robin Hull on \u00fchtlasi ka Huxley noorteklubi eestvedaja. Meile pakkus huvi vestlusring Huxley teostest, milles osalesid g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilased. Saime sirvida kogumikku noorte esseedest ja jalutada ekskursantidena keskuse ruumides, kuhu on \u00fcle maailma kokku kogutud Huxley teoste esmatr\u00fckid. Giidideks ikka needsamad noored.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Konkursi v\u00f5itis Evelin Hermak\u00fcla essee \u201eM\u00f5tteid looduse t\u00e4henduse kriisist\u201c, mida on v\u00f5imalik lugeda Edmund Burke\u2019i Seltsi kodulehelt. Meie jutuajamisest Eveliniga s\u00fcndis t\u00e4nase lehe intervjuu, kus me r\u00e4\u00e4gime temaga elust, raamatutest ja Aldous Huxleyst. Evelini s\u00f5nul oli Huxley m\u00f5tleja, kes pidas oluliseks \u00fchisosa otsimist. See on m\u00f5te, mis meid innustas ja mida me oma Z\u00fcrichi reisi k\u00e4igus ka praktiliselt kogesime. \u00dchisosa otsimise vajalikkusele viitab Evelin ka meie jutuajamise l\u00f5pus:<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Selle aasta alguses kutsusime kuni kahek\u00fcmneviieaastaseid osalema esseekonkursil \u201eMinu Huxley\u201c. Nomineeritud t\u00f6\u00f6de hulka kuulusid kirjat\u00fckid, mille pealkirjad olid n\u00e4iteks \u201eTeadus ja inimene\u201c, \u201eInimkonna pahede pale: teadlik ning teadmatu propaganda\u201c, \u201eInimene kui lill\u201c, \u201eMa olen maa peal v\u00f5\u00f5ras\u201c jne. Kui me t\u00f6id lugesime, saime aru, et meil on t\u00f5epoolest p\u00f5hjust j\u00e4reltulevat generatsiooni kuulata ja nendelt \u00f5ppida. T\u00e4pselt samamoodi nagu neil meilt. Esseekonkursi v\u00f5luvaks pu\u00e4ndiks oli kahe lapsevanema osav\u00f5tt, kes oma poega kirjutama motiveerides innustusid teemast ise sedav\u00f5rd, et saatsid meile oma Huxley loo. Need olid Reet Hiiem\u00e4e ja Andrus Tins, kelle kirjat\u00fckki saab lugeda samuti t\u00e4nasest lehest.<\/p>\n\n\n\n<p>Konkursi v\u00f5itis Evelin Hermak\u00fcla essee \u201eM\u00f5tteid looduse t\u00e4henduse kriisist\u201c, mida on v\u00f5imalik lugeda Edmund Burke\u2019i Seltsi kodulehelt. Meie jutuajamisest Eveliniga s\u00fcndis t\u00e4nase lehe intervjuu, kus me r\u00e4\u00e4gime temaga elust, raamatutest ja Aldous Huxleyst. Evelini s\u00f5nul oli Huxley m\u00f5tleja, kes pidas oluliseks \u00fchisosa otsimist. See on m\u00f5te, mis meid innustas ja mida me oma Z\u00fcrichi reisi k\u00e4igus ka praktiliselt kogesime. \u00dchisosa otsimise vajalikkusele viitab Evelin ka meie jutuajamise l\u00f5pus: \u201eOlen t\u00e4hele pannud teatavat vastasseisu nooremate ja vanemate generatsioonide vahel. Noorematele heidetakse n\u00e4iteks ette, et nad on saamatud, vati sees kasvanud ning veedavad palju aega internetis. Me ei ole aga valinud seda aega, millal me s\u00fcndinud oleme. Noored proovivad sarnaselt eelmiste p\u00f5lvkondadega anda endast parima, et eluga toime tulla. Ajad on erinevad ja selles ei ole keegi s\u00fc\u00fcdi. Me peaksime rohkem koost\u00f6\u00f6d tegema, sest iga sugup\u00f5lve kogemus on oluline. \u00c4rme n\u00e4ita \u00fcksteisele n\u00e4puga!\u201c<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4nane leht on p\u00fchendatud inglise kirjanikule ja filosoofile Aldous Huxleyle. Minu teekond temani algas pea aasta tagasi, kui v\u00f5tsime \u201eOluliste raamatute\u201c kursusesarja t\u00fcvitekstiks Huxley 1945. aastal ilmunud teose \u201ePhilosophia perennis\u201c. Olin lugenud tema kuulsaimat d\u00fcstoopiat \u201eHea uus ilm\u201c ning lisasin isiklikust kunstihuvist tingituna lugemisriiulile ka kolmanda Huxley raamatu \u201eTaju uksed\u201c. Mind k\u00f6itsid tema filosoofilised m\u00f5tisklused [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2002,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[],"class_list":["post-2001","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-tahenduse-teejuhid"],"blocksy_meta":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/huxleykeskus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2001","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/huxleykeskus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/huxleykeskus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/huxleykeskus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/huxleykeskus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2001"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/huxleykeskus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2001\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2003,"href":"https:\/\/huxleykeskus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2001\/revisions\/2003"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/huxleykeskus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2002"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/huxleykeskus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2001"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/huxleykeskus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2001"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/huxleykeskus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2001"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}