\u201eHuxley on v\u00f5tmeisik selles suures transformatsioonis, mille keskelt me ennast t\u00e4na leiame.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Rupert Sheldrake \u201eIgap\u00e4evased m\u00fcsteeriumid\u201c (TT#34, 9.23)<\/p>\n\n\n\n
24. mail toimus Estonian Business Schoolis rahvusvaheline konverents \u201eKui juhtub m\u00f5eldamatu\u201c. See oli p\u00fchendatud Tallinna Rahvusvahelise Aldous Huxley Keskuse avamisele. Keskuse loomise \u00fcheks eesm\u00e4rgiks on olnud kiiresti muutuva maailma m\u00f5testamine sooviga silmas pidada valdkondade\u00fclest terviklikku maailmapilti. Me k\u00fcsisime endilt, kes on need, kellega tahame koos seda teha, kelle m\u00f5tteid kuulda ja kelle arvamusega arvestada. V\u00f5tmes\u00f5naks on siin j\u00e4rgmine p\u00f5lvkond. Nii s\u00fcndis m\u00f5ned kuud enne konverentsi idee kutsuda kuni kahek\u00fcmneviieaastaseid noori esseekonkursi vormis jagama oma m\u00f5tteid teemal \u201eMinu Huxley\u201c. Palju t\u00e4nu k\u00f5igile, kes konkursist osa v\u00f5tsid ja oma m\u00f5tetega keskuse loomisele v\u00e4rskust lisasid. Konkursi v\u00f5idut\u00f6\u00f6ks osutus Evelin Hermak\u00fcla essee \u201eM\u00f5tteid looduse t\u00e4henduse kriisist\u201c. Eveliniga me Huxleyst, tema esseest ja noorte ees seisvatest valikutest seekord r\u00e4\u00e4gimegi.<\/p>\n\n\n\n
…<\/p>\n\n\n\n
Kaie: Kuidas sina Aldous Huxley juurde j\u00f5udsid?<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n K\u00f5igepealt tahan ma omalt poolt siiralt t\u00e4nada suurep\u00e4rase v\u00f5imaluse eest kirjutada nii huvitavast autorist, nagu selleks on Aldous Huxley. Kirjutamisprotsess oli meelik\u00f6itev ja ma \u00f5ppisin sellest kogemusest palju. See aitas mul enda ja loodetavasti ka m\u00f5ne teise jaoks \u00fcmber m\u00f5testada teatud iganenud arusaamu loodusest kui objektist v\u00f5i masinast. Huxley on m\u00f5tleja, kes \u00f5petab meid n\u00e4gema looduse omavahelisi keerukaid seoseid, mis on praegusel ajaj\u00e4rgul \u00e4\u00e4rmiselt oluline.<\/p>\n\n\n\n Essee kirjutamise peale hakkasin m\u00f5tlema juba p\u00e4ris varakult. Kohe, kui ma esseekonkursi kutset n\u00e4gin, sain aru, et tuleb proovida. Info j\u00f5udis minuni l\u00e4bi mitme kanali, esimesena m\u00e4rkasin seda Facebookis. Ma ei ole j\u00e4rjepidev Edmund Burke\u2019i Seltsi postituste j\u00e4lgija, aga see j\u00e4i silma. Hiljem j\u00f5udis info minuni veel l\u00e4bi Kirjanike Liidu noortesektsiooni. Loomulikult olin ma Aldous Huxleyst juba varem kuulnud. Minu arvates on tema teosed osa kirjandusklassikast. Ma ei m\u00e4leta k\u00fcll, et ma koolis oleksin pidanud tema raamatuid lugema. Kohustusliku kirjanduse esimesse nimekirja need ei kuulu. Kui m\u00f5nes koolis Huxleyt loetakse, on see pigem \u00f5petaja valik. \u00d5petajal on lugemisvara kujunemisel suur roll. Mina j\u00f5udsin Huxleyni eelk\u00f5ige isiklikust huvist. \u201eHead uut ilma\u201c olin lugenud natuke enne seda, kui esseekonkursist teada sain. \u00dcldjoontes olin ma Huxley ideedega kursis, aga polnud seni s\u00fcvitsi l\u00e4inud. Esseekonkurss andis v\u00e4ga hea v\u00f5imaluse suurep\u00e4rase kirjaniku ja m\u00f5tleja taasavastamiseks ning tema kirjutatusse s\u00fcvenemiseks. Aldous Huxley konverentsil r\u00e4\u00e4kisin ma teiste esseekonkursil osalenutega, paljude noorte kirjutajate jaoks oligi just konkurss t\u00f5ukeks, et Huxley loomingusse p\u00f5hjalikumalt s\u00fc\u00fcvida. See oli suurep\u00e4rane meetod, et innustada noori kirjaniku ja tema loominguga tutvuma.<\/p>\n\n\n\n